NUMEROLOOGIA AJALUGU – IIDSETE NUMBRITE SALADUSTE JÄLGEDEL

Enne kui hakkame uurima, mida meie sünnikuupäevast või nimest numbrite kaudu teada võib saada, tasub minna palju kaugemale tagasi.

Numbrite lugu ei alanud elutee numbri või tänapäevaste numeroloogiaraamatutega. Juba ammustel aegadel vaatas inimene numbreid kui midagi enamat kui lihtsalt vahendit loendamiseks. Numbrid aitasid mõista aega, looduse rütme ja taevas toimuvat, kuid neile hakati omistama ka sümboolseid ja vaimseid tähendusi.

Erinevates maailma paikades kujunesid sellest täiesti erinevad traditsioonid. Mõnes neist olid olulised planeedid ja sünnikuupäev, teises tähed ja nimed, kolmandas kosmiline kord ja numbrite omavahelised suhted.

Ja nii algabki pikk teekond, mille käigus numbritest sai palju enamat kui lihtsalt arv.

KÕIGEPEALT OLID NUMBRID

Kujutame ette inimest tuhandeid aastaid tagasi.

Tal ei olnud kalendrit seinal ega telefoni, mis ütleks, millal algab uus kuu. Küll aga oli taevas Kuu, mis muutus kindlas rütmis. Päike tõusis ja loojus. Aastaajad kordusid. Tähed liikusid taevas oma kindlat rada.

Inimene hakkas märkama mustreid.

Kui midagi kordus ikka ja jälle, pidi sellel olema mingi tähendus.

Numbrid aitasid neid mustreid kirjeldada, kuid aja jooksul hakkasid numbrid ise omandama tähendusi. Teatud arvud hakkasid seostuma taeva, looduse, jumalate, inimese ja maailma korraga.

Nii sündiski mõtteviis, et numbrid ei räägi ainult sellest, kui palju midagi on – nad võivad rääkida ka sellest, milline miski on.

MESOPOTAAMIA – NUMBRID JA TAEVA SALADUSED

Üks väga vana numbritega seotud kultuur kujunes Mesopotaamias, Tigrise ja Eufrati jõgede vahel.

Sumerlased ja hiljem babüloonlased arendasid välja keeruka matemaatika ning jälgisid väga täpselt taevakehade liikumist. Babüloonlaste kuuekümnendsüsteemi jälgi kasutame tegelikult tänapäevani – näiteks on tunnis 60 minutit ja ringis 360 kraadi.

Nende jaoks ei olnud taevas toimuv lihtsalt ilus vaatemäng.

Päikese, Kuu ja planeetide liikumist jälgiti tähelepanelikult ning taevaseid märke seostati sündmuste ja jumalike jõududega. Numbrid, astronoomia ja ennustamine olid omavahel tihedalt seotud.

Mesopotaamia annab meile ühe väga olulise võtme numeroloogia mõistmiseks:

maailmas nähtavat korda hakati otsima numbrite kaudu.

INDIA – NUMBRID, PLANEEDID JA INIMESE SAAATUS

India vanades traditsioonides on numbritel samuti väga eriline koht.

India kultuuris põimusid juba varakult matemaatika, astronoomia, filosoofia ja vaimsed õpetused. Aja ja taeva jälgimine oli oluline ning planeetidele omistati kindlaid omadusi ja tähendusi.

Hiljem kujunes India astroloogilise traditsiooni kõrvale ka numeroloogiline lähenemine, mida tuntakse tänapäeval Vedic Numerology ehk Ank Jyotish nime all.

Selles traditsioonis on numbrid seotud planeetidega ning inimese sünnikuupäevast saadud arvudel nähakse seoseid tema iseloomu, tugevuste, nõrkuste ja eluteega.

See on juba hoopis teistsugune lähenemine kui näiteks Kreeka pythagorealastel.

India traditsioonis ei vaadata numbrit ainult eraldiseisva sümbolina – number on osa suuremast kosmilisest süsteemist, kus omavahel suhtlevad inimene, aeg ja planeedid.

PYTHAGORAS – KUI NUMBRITEST SAI FILOSOOFIA

Kui räägime numeroloogia ajaloost, jõuame paratamatult Vana-Kreekasse ja Pythagorasesse.

Pythagoras elas umbes 6. sajandil eKr ning tema ümber kujunenud koolkond nägi numbrites maailma ühe olulise võtmena.

Pythagorealaste jaoks ei olnud matemaatika lihtsalt praktiline oskus. Nad otsisid numbritest maailma korda ja harmooniat.

Eriti huvitav oli nende jaoks seos numbrite ja muusika vahel. Nad märkasid, et helikõrguste vahelised harmoonilised suhted on kirjeldatavad arvude kaudu. Sellest tekkis mõte, et kui muusikas saab harmoonia väljenduda numbrite kaudu, võib ka kogu maailmas olla numbriline kord.

See viis palju suurema mõtteni:

kui maailmas on kord, siis võib selle korra taga olla number.

PYTHAGORASE PÜHA KÜMME

Pythagorealaste üks tuntumaid sümboleid oli tetraktüs.

See koosneb kümnest punktist:

  •
 • •
• • •

• • • •

Üks pluss kaks pluss kolm pluss neli annab kümme.

Numbrid 1, 2, 3 ja 4 moodustasid pythagorealaste jaoks olulise terviku ning kümmet seostati täiuslikkuse ja maailma korraga.

Just Pythagorase traditsioonist pärineb tugev Lääne mõtteviis, milles numbritel on oma olemus, omadused ja omavahelised suhted.

KUI TÄHTEDEST SAID NUMBRID

Üks väga huvitav samm numeroloogia ajaloos oli numbrite ja tähtede ühendamine.

Vanades tähestikes ei olnud numbrid alati eraldi sümbolid nagu meil praegu. Ka tähti võidi kasutada arvuliste väärtuste tähistamiseks.

Heebrea traditsioonis said tähestiku tähtedele kindlad arvulised väärtused.

Ja siit jõuame gematria juurde.

Gematria tähendab sisuliselt sõnade arvulise väärtuse kasutamist. Sõna tähed liidetakse kokku ning saadakse number. Seejärel saab seda numbrit võrrelda mõne teise sõna või väljendiga, mille arvuline väärtus on sama.

Näiteks kui kahel erineval sõnal on sama arvuline väärtus, võidi selles näha nende sõnade sügavamat seost.

See muutis numbrid omamoodi salakeeleks, mille kaudu sai otsida tekstidest ja sõnadest varjatud tähendusi.

Gematriast kujunes oluline osa juudi müstilistest traditsioonidest ja hiljem ka kabalast, kus tähtede ja numbrite seoseid arendati veelgi edasi.

KABALAS MUUTUSID NUMBRID VEEL SÜGAVAMAKS

Kabalistlikus maailmapildis ei olnud tähed lihtsalt kirjutamise vahendid.

Heebrea tähestiku tähtedel olid arvulised väärtused ning neid käsitleti ka kui jõude, mille kaudu saab maailma olemust mõtestada.

Kabalistlikus gematrias võidi sama sõna arvutada mitmel erineval viisil ning numbrilisi väärtusi omavahel võrrelda. See muutis süsteemi väga rikkalikuks ja keerukaks.

Kabalistlik traditsioon tõi numeroloogilisse mõtlemisse ühe väga olulise idee:

sõna ei pruugi olla ainult sõna – selle sees võib peituda number ja numbri sees omakorda tähendus.

HIINA – NUMBRID JA MAAILMA TASAKAAL

Ka Hiinas kujunes numbritest täiesti omaette maailm.

Hiina filosoofias ja kosmoloogias kasutati numbreid maailma erinevate nähtuste ja vastandite kirjeldamiseks. Olulisel kohal olid tasakaal, muutumine ja looduse rütmid.

Üheks tuntumaks näiteks on Yijing ehk Muutuste raamat, mille traditsioonis kasutatakse heksagramme ehk kuuest joonest koosnevaid sümboleid.

Numbrid olid seotud ka yin’i ja yang’i, taevase ja maise ning teiste vastandlike jõudude käsitlustega.

Hiljem tekkis Hiinas ka väga praktiline numbrite sümboolika.

Mõned numbrid muutusid eriti soodsaks, teised ebasoodsaks. Selle juures mängis olulist rolli ka hiina keele kõla – kui mingi numbri hääldus sarnanes mõne positiivse või negatiivse tähendusega sõnaga, kandus see tähendus ka numbrile.

Seetõttu võib Hiinas tänapäevalgi näha, et inimesed pööravad erilist tähelepanu näiteks telefoninumbritele, autonumbritele, majanumbritele või olulistele kuupäevadele.

MIKS ON ERINEVATES KULTUURIDES NII PALJU ERINEVAID SÜSTEEME?

Kui nüüd vaadata neid vanu traditsioone kõrvuti, hakkab tekkima päris huvitav pilt.

Kõikjal ei mõeldud numbritest ühtemoodi.

Mesopotaamias seostusid numbrid tugevalt taeva, astronoomia ja ennustamisega.

Indias põimusid numbrid planeetide, sünnihetke ja inimese eluteega.

Pythagorase traditsioonis olid olulised numbrite omavahelised suhted, harmoonia ja maailma kord.

Kabalas muutusid oluliseks tähtede ja numbrite seosed ning sõnade varjatud tähendused.

Hiina traditsioonides seostusid numbrid kosmilise korra, muutuste, tasakaalu ja hiljem ka õnne või ebaõnnega.

Seega ei ole olemas ainult ühte viisi, kuidas numbreid vaadata.

Ja võib-olla just see teebki numeroloogia ajaloo nii põnevaks.

NUMBRID KUI INIMESE JA MAAILMA VAHELINE KEEL

Kui mõelda tagasi sellele, millest me alustasime, siis tegelikult on erinevate traditsioonide taga üks üsna sarnane soov.

Inimene tahab mõista maailma enda ümber.

Miks korduvad looduses teatud mustrid?
Miks sünnime just sellel ajal?
Kas meie nimel võib olla mingi tähendus?
Kas taevas ja maa on omavahel seotud?
Kas numbrite kaudu saab märgata midagi, mida muidu ei oska tähele panna?

Numbrid andsid inimestele ühe võimaliku keele nende küsimuste uurimiseks.

Ja sellest keelest kasvasid eri paikades välja erinevad süsteemid ja õpetused.

Mõned neist on tänapäevaks muutunud väga keerukaks, mõned on saanud uue kuju ja mõned on jäänud peaaegu muutumatult traditsiooni kandma.

Aga nende kõigi taga on seesama vana mõte:

maailmas on mustrid ja numbrid võivad aidata neid märgata.

AGA KUIDAS JÕUDSIME SIIT TÄNAPÄEVA NUMEROLOOGIANI?

See on juba järgmine lugu.

Meie jaoks on eriti huvitav see, et tänapäeval ei ole olemas ainult ühte numeroloogilist süsteemi. On Pythagorase numeroloogia, kaldealine numeroloogia, kabalistlik numeroloogia, vedic numeroloogia, Hiina traditsioonid ja veel mitmeid erinevaid lähenemisi.

Need ei arvuta alati numbreid samamoodi ega vaata nende tähendusi samast kohast.

Järgmises Numbrimaagia loos vaatamegi lähemalt erinevaid numeroloogilisi süsteeme – kust need pärinevad, millele need toetuvad ja kuidas nad üksteisest erinevad.

Sest võib-olla ei olegi küsimus ainult selles, mida üks number tähendab.

Võib-olla on sama huvitav teada, millise numeroloogilise süsteemi kaudu me seda numbrit üldse vaatame.

Kes soovib lugemise asemel kuulata, siis video on siin: Numeroloogia ajalugu – iidsete numbrite saladuste jälgedel